Leia meid Facebookist!


 
 
 

840 - Kihnu tuletorn

840 - Kihnu tuletorn
Regioon: Pärnumaa     Koordinaadid: 58.09705 N, 23.9711 E
Tuli põleb: night     Tule karakteristik: Fl W/R 12s
Kõrgus jalamist: 28m     Tule kõrgus merepinnast: 29m
Nähtavuskaugus: 11M     Ehitusaasta: 1864

Vaata detailsemalt >>

 

KIHNU SAARE LÕUNATIPUS ON KÜLASTAJATELE  AVATUD TULETORN

Kihnu tuletorn on valmistatud Inglismaal ja kohapeal kokku monteeritud 1864. aastal.Torni kõrgus merepinnast on 29 meetrit,  jalamilt 28 meetrit. 1882. a hakati valgustamisel kasutama petrooliumi ja ehitati petrooliumiait. Alates 1996. aastast töötab tuletorn automatiseeritult, enne seda oil tööl majakavaht.

Tuletorn on avatud:

  • Maikuus nädalavahetustel
  • 1. juunist kuni 31. augustini iga päev kell 10 - 16
  • Juulikuus ka päikeseloojangutel kell 20-22 

Muul ajal on tuletorn avatud aastaringselt kokkuleppel, erivaljakutse hind on 5 eurot, millele lisandub pileti hind.

Tuletorni külastamise pileti hind:

  • koolilapsele ja pensionärile 1 euro,
  • täiskasvanule 2 eurot.

 

Kihnu saare lõunatipus Pitkänä neemel asub valge puak. Puak – just nii kutsuvad kihnlased tuletorni. Hoolimata esmapilgul alaväärsena tunduvast nimetusest on sihvakas majakas mänginud olulist rolli kihnlaste elus. Kasvõi sellepärast, et saare hoonetest hoidis just Kihnu tuletorn pidevat ühendust välisilmaga, kuni 1898.aastal mööda merepõhja Kihnu toodud telefoni- kaabliga mandriga püsikontakt loodi.

Kihnu tuletorni ehitamise vajadust arutasid Tsaari-Venemaa Mereminis- teerium ning Riia ja Pärnu kaupmehed 1833. aastal. Tõdeti, et Väinameres on vaja Hari kurgu ja Suure väina laevasõidutee tähistamiseks tuletorne. Neid nõuti Viirelaiule, Virtsu ja Kihnu. Ehitamine jäi aga ära, sest kaupmehed seda ei finantseerinud ja ministeeriumil puudusid vahendid.

Probleem jäi püsima kuni tehnoloogia areng ulatas oma abistava käe. Inglismaal Porter & Co tehases valmistati malmist tuletornide detaile, mida oli võimalik siia tellida ja kohapeal monteerida. See oli kivist tuletorni püstita- misega võrreldes kiirem ja soodsam meetod. Nii tellitigi 1863. aastal välis- maalt korraga kolm uuel Gordoni süsteemil põhinevat malmist kerega tule- torni Vormsi, Virtsu ja Kihnu. Kusjuures kaks viimast olid identse projektiga, ainsaks erinevuseks värvus. Kihnu tuletorn oli valge ja Virtsus asuv plii- menninguga punaseks värvitud. Praeguseks on kahest tornist säilinud vaid Kihnu oma, Virtsu tuletorn hävis 1917. aastal. Inglismaalt telliti ka III kategooria Fresneli tuleaparaadid firmast Chance Brothers & Co. Kihnu tuletorn hakkas tööle 1865. aastal tule nähtavuskaugusega 11 miili.

Kihnu tuletorn on säilitanud oma algupärasuse, moderniseeritud on vaid valgusseadmed. Teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait, kelder, kaevumaja ja tall 19. sajandist ning elamu, generaatorihoone ja saun 20. sajandi teisest poolest. Tuletorni juures asunud päästejaama näeme aga veel ainult arhiivifotodel.


Kihnu tuletorn umbes 1935. Jaan Vali kogu.

Kihnu tuletorn koos petrooleumiaidaga umbes 1920. aastal. Jaan Vali kogu. 



Kihnu tuletorn ja päästejaam u 1910.
Aivo Aia kogu.
 



Kihnu tuletornivahi elamu joonis 1927.a. Eesti Riigiarhiiv.



Kihnu tuletornikompleks u 1930.
Eesti Riigiarhiiv.

<< Tagasi majakate nimekirja