Tallinnamadala (Revelstein, Revalstein) tuletorn paikneb Soome lahes Aegna saarest 7,5 miili põhja pool samanimelisel madalal ja hoiatab Soome lahel liiklejaid ning Tallinna lahest väljuvaid laevu ohtliku madala eest.
Suurte veeteede ristumiskohal asuv madal valmistas meresõitjatele muret juba hansakaubanduse ajal. Ka 1695. aasta Petter Gedda Läänemere atlases on ta ära märgitud.
1718. aastal andis Peeter I käsu paigaldada Tallinnamadalale hoiatav märk või kui see ei peaks olema võimalik, siis ehitada Naissaarele ja Aegnale puulattidest märkide asemele neli kivitulpa. Need olid tõenäoliselt mõeldud ohutu laevatee märgistamiseks. 1828. aastal tegi kindral-major Leonti
Spafarjev ettepaneku Tallinnamadalale tuletorn rajada. Võimaluste puudumise tõttu jäi plaan teostamata. Samal ajal võimaldas Aegna Vulligrunnile ehitatud päevamärk sihis Oleviste kiriku torniga Tallinnamadalast ohutult mööduda lääne poolt.
1837. aastal esitles I järgu kapten Treskin Tallinnamadala tulelaeva projekti.
Laev oli plaanitud 90 jala pikkune, grootmasti tõstetava väikese reflektoritega laternaga ja tekil asuva udukellaga. Projekt jäi vahendite puudumise tõttu ellu viimata. 1856. aastal toimunud tuletornide ja laevasõiduohutuse ülevaatuse tulemusel otsustati Hüdrograafia Departemangus siiski, et Tallinnamadalale paigaldatakse tulelaev.
Alates 1858. aastast ankurdati Tallinnamadala põhjapoolse külje lähedale (59° 43,3’ N, 24° 45,1’ E) laevasõiduhooajaks tulelaevaks kohandatud purjekas, mille masti tõmmati pimedal ajal latern. 1864. aastal asendati see Inglismaalt ostetud ja Peterburis ümber ehitatud kolmemastilise mustaks värvitud raudkerega purjekaga, mille külgedele olid maalitud suured valged tähed „R” ja „P”, mis tähistasid laeva nime „Revelstein” esitähti saksa ja vene keeles.
Tulelaeva groot- ja besaanmastides olid vertikaalsete musta-valgete triipudega sõrestik- kerad. Valgel ajal oli grootmasti tõmmatud tulelaeva lipp — kollasel põhjal sinine rist. Pimedal ajal tõmmati mastidesse laternad. Merepinnast 12 m kõrgusel grootmastis asuva kõrgema laterna valgus paistis 7 miili kaugusele.
Kummaski laternas oli 8 reflektoritega varustatud õlilampi. Udu puhuks oli tulelaeval käsisireen, mille heli kostis 1,5 miili kaugusele.
1898. aastaks oli Tallinnasse toodud lisaks tulelaev „Revalstein” nr 2, mis oli ehitatud
1871. aastal Peterburis. Laev oli varustatud masti ülesvinnatavate dioptriliste kolmiklaternatega. Kõrgem, grootmasti latern oli merepinnast 9 m kõrgusel ja paistis 6 miili kaugusele. Tulelaeval oli aurusireen, mille heli kostis 4 miili kaugusele.
1909. aastaks olid tulelaeval toimunud muudatused. Külgedele oli kirjutatud helekollasel ribal mustade slaavi tähtedega nimi „Revelstein”.
1914. aastaks oli tulelaev värvitud punaseks, külgedel oli valgel ribal mustade slaavi tähtedega laeva nimi.
1916. aastaks oli tulelaeval grootmastis punane kera, öisel ajal olid tuled endiselt groot- ja besaanmastis. 1922. aastal oli „Revelsteini” grootmastis 30 m kõrgusel merepinnast plinkaparaadiga atsetüleenilatern, laev on varustatud raadiojaamaga ja nimi kirjutatud ladina tähtedega.
1925. aastal asendati see laev seni Hiiu madalal asunud kahemastilise aurulaevaga
„Nekmangrund”. Punase kerega laeva küljed said valgete tähtedega kirja „Revalstein”. Laeva esimeses mastis oli kaks punast kera. Merepinnast 17 m kõrgusel asuva atsetüleenilaterna tuli paistis 11 miili kaugusele. Tulelaev oli varustatud signaaljaama, morselaterna, raadiojaama, udusireeni, udukella ja veealuse kellaga. 1933. aasta 11. detsembrist sai tulelaev uueks nimeks „Tallinn”. 1936. aastaks oli tulelaeval juba raadiomajakas.
1940. aastal oli kasutusel nautofon.
Pärast Teist maailmasõda on tulelaev „Tallinn” ära märgitud tuletornide 1950. aasta nimekirjas. Kirjeldatud on kahemastilist punaseks värvitud aurulaeva, mille fokkmastis 17 m kõrgusel oli atsetüleeni plinklatern ja külgedel valgete slaavi tähtedega laeva nimi. Tulelaev oli varustatud nautofoni, udusireeni, kella ja raadiomajakaga. Kas tulelaev 1950. aastal Tallinnamadalale
(59° 43’ N, 24° 43’ E) jõudis ei ole teada. Mereleksikoni andmetel asus tulelaev madalal 1949. aastani, mil ta asendati tulepoiga.
Tuletorni püstitamist Tallinnamadalale alustati 1960. aastal. Tallinna sadamas ellingul valmistati raudbetoonist õõnes sektsioonidega karbikujuline vundament, mis lasti merre, pukseeriti ettevalmistatud alusele ja uputati. 1961. aasta kevadine rüsijää purustas esimese rajatise, kuna vundamenti ei jõutud sügisel vajalikul määral kivide ja betooniga koormata. Töödega tuli uuesti otsast alustada.
Valmistati uus 2000 tonni kaaluv ujuv alus ja pukseeriti madalale, kus see 7 m sügavusele uputatuna ja kruusaga täidetuna moodustas tuletornile vundamendi.
Kehand valmistati allosas monoliitsest betoonist ja ülaosas terasest.
Sokliosa värviti mustaks, keskosa punaseks ja ülaosa kollaseks. Tuletorni kõrgus merepinnast (koos laternaruumi ja kolme rõduga) on 31 m.
Tallinnamadala tuletorn valmis 1969. aastal. Tornil on kaheksa korrust, kuhu paigaldati automaatsel juhtimisel põhinevad seadmed. Tuletorn varustati dubleeritud valgusseadmete, raadiomajaka, nautofoni ja muu vajalikuga.
Valgustit varustasid elektrienergiaga tuulegeneraator ja neli diiselgeneraatorit.
Laterna tuli oli nähtav 15 miili kaugusele, iseloom: LFl (2) W 15 s; 2 + 4 + 2 + 7 = 15 s. Tuletorni kaugjuhtimine toimus Tallinna ülemises tuletornis asuvast juhtimispunktist.
Kuna madalal temperatuuril esines diiselgeneraatorite automaatsel käivitamisel probleeme, siis viidi Tallinnamadala tuletorn 1974. aastal esimesena Eesti rannikul üle radioaktiivsetel isotoopidel töötavatelt generaatoritelt (RITEG) saadavale elektrienergiale. Kasutuses oli kolm 90-vatist toiteallikat. 1983. aastaks oli tule iseloom muutunud: LFl (2) W 15 s; 1,5 + 2 + 1,5 + 10 = 15 s.
Pärast isotoopgeneraatorite demonteerimist 1994. aasta septembris, viidi tuletorn üle päikesepatareide toitele. Tule nähtavuskaugust vähendati 10 miilini, tule iseloomuks sai Fl(2) W 15 s; 1+1+1+12 = 15 s.
1997. aastal tuletorn remonditi ja paigaldati uued automaatsed valgus- ja kontrollseadmed ning latern sai tule iseloomu, mis on kasutusel tänaseni. 2005. aastal paigaldati tuletorni valgusdioodlatern LED-350-3W.
Tallinnamadala tuletornis on 1995. aastast kasutusel radarivastaja Morse „K“.