Tehnika ja tööstusaja pealetulekut tuletornide ajastul tähistab Eesti esimene Gordoni süsteemis malmplaatidest monteeritud tuletorn, mille praegune asukoht on Vaindloo saarel, ent algupäraselt seisis see Vormsi saare loode- tipus Saxby neemel.
1863. aastal telliti Inglismaalt firmast Porter & Co Vormsi saarele malmist tule- torn, mille detailid toodi kohale meritsi ja monteeriti kohapeal. Moodne majakas valmis 1864. aastal ja hakkas reguleerima laevaliiklust Soome lahe ja Väinamere vahel Hari Kurgus.
Kuid mitte kauaks. Juba 1871. aastal võeti tuletorn osadeks ja viidi laevan- duses strateegilises kohas asuvale Vaindloo saarele. Pealtnäha kummalisel teol oli kaks põhjust – Vaindlool puudus kaugele paistev tuletorn, mida oli hädasti tarvis, ning Vormsi küllaltki madal tuletorn olevat olnud kasvava metsa ning tihedate udude tõttu merelt halvasti nähtav.
Enne malmtuletorni monteerimist oli Vaindloo saarel küll puidust tüvipüramiidi kujuline päevamärk, mis aga ei olnud piisavalt töökindel – 1861. aastal oli päevamärk ümber kukkunud. Süüdlaseks peeti Soome-Eesti vahet sõitvaid ja saarel peatuvaid randlasi, kes olevat torni metallosad ära varastanud. Selle peale andis 1870. aastal Hüdrograafia Departemangu direktor viitseadmiral S. I. Zelenoi käsu ehitada kivisele ja tühjale Vaindloole tuletornikompleks. Seda alustati kõrvalhoonete rajamisega, mis kulmineerus järgmisel aastal Vormsilt toodud malmist 17-meetrise valge kere, rohelise katuse ja laterna- ruumiga tuletorniga. Torn on püsinud siiani vankumatult ja tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Tuletornikompleksis on säilinud suur hulk hooneid. Siia kuuluvad 19. sajandist pärit ülevaataja elamu, kelder, ait, kaevumaja ja petrooleumiait. 20. sajandi teisel poolel ehitati juurde generaatorihoone. Tuletornist põhja poole oli nõukogude perioodil rajatud sõjalaevastiku sideväeosa hoonetekompleks, millest suurem osa on nüüdseks lammutatud. Teenindushooned on tänapäeval kasutusel piirivalvekordonina.
